Kuidas valida ujumisprille?

Paljud on kokku puutunud probleemidega, kus ujumisprillid lasevad vett sisse, ei püsi ees, lähevad uduseks, tekitavad silmade ümber ebameeldivaid rante, suruvad valusasti silmakoopasse jne. Kaubandusvõrgus on saada tõeliselt suur valik ujumisprille, kuid kas ostja teab, mis neid eristab peale hinna ja välimuse?

Toome siinkohal välja levinuimad prillide tüübid ja nende eripärad, et igaüks saaks otsustada, mis just talle sobilik on ja mida ta vajab.

Prillide tüübid

Alustuseks tuleks endalt küsida, mis on ujumisprillide kasutuseesmärk? Kas pühapäevane suplus basseinis, igapäevane eesmärgistatud treening, võistlus basseinis või avavees? Erinevad prillid täidavad erinevaid eesmärke. Kõige üldisemas tähenduses jagunevad ujumisprillid kahte suurde tüüpi – tihendita ja tihendiga prillid.

 Ilma tihendita ehk Rootsi tüüpi (Swedish) prillid

Tegemist on madala profiiliga ja väga näodligi olevate prillidega, mis on mõeldud pigem võistlusteks, kui igapäevaseks harjutamiseks. Enamasti on võistlusprillid väga väikese või üldse ilma tihendita, olles seetõttu küll väga madala veetakistusega, kuid ka üsna kõvad ja ebamugavad kanda. Antud tüüp on mõeldud võistlemiseks eelkõige basseinis ja võivad olla igapäevasel kasutamisel ebamugavad ja valusad kanda. Avavees ja triatlonis selliseid prille ei kasutata, kuna näiteks triatloni ujumise stardirüseluses võib konkurendi jala- või käehoop kasutaja pimedaks teha. Samuti ei ole neil prillidel vaateväli piisavalt avar, et avavees , kus tuleb arvestada ka uduse ja halva nähtavusega ilmaga,  edukalt poist-poini ujuda.

Tihendiga prillid

Tihendeid on eri tüüpi: vahtmaterjalist, silikoonist ja kummist. Vahtmaterjalist tihendiga prillid on väga vähe levinud ja neid kasutatakse pigem kõige soodsamatel mudelitel. Pea ühelgi suurtootjal sellist lahendust kasutatud pole, seega keskendume edaspidises jutus silikoonist ja kummist tihendiga ujumisprillidele.

Nimetatud tihendiga prille on saadaval lõputu valik,  erinedes üksteisest nii raami suuruse, kuju kui ka klaaside tooni poolest. Järgnevalt keskendumegi küsimusele kuidas selle suure valiku seast omale õiged ja head ujumisprillid valida.

Esiteks – kõige esimene ja olulisim reegel on, et HEAD ujumisprillid on need, mis kasutajal ees seisavad, ei lase vett sisse ja täidavad sellega prillide peamist ülesannet, kaitsta silmi vee eest ja tagada hea nähtavus. Kõik muud omadused tulevad pärast seda.

Selleks, et leida endale mudel, mis sobib näo kujuga ja ees seisab, tuleks prille enne ostmist proovida. Proovimisel peaks prillid asetatama näkku ja kontrollima, kas nad “imevad” end näkku kinni ja seisavad vabalt ees. Kui mõni kohe üldse näkku ei sobi, siis tuleb valida järgmine variant. Kui leidub mudel, mis seisab ees hetke ja seejärel tuleb eest, siis tasuks prillide rihm üle pea panna ja veidi pingutada. Kui lõpuks prillid ees püsivad, võib neid lugeda sobivaks.

Peamiselt määravad prillide näkku sobivuse kaks parameetrit: näo üldine laius vs prillide raami laius ja prillide sokli suurus vs silmakoopa suurus.

Raamide poolest on kolme tüüpi prille:

1. monoliitse ehk ühes tükis valmistatud raam (st soklite vaheline kaugus pole muudetav ja ninavahe seega reguleeritav)

 

2. Reguleeritava ninavahega raam ehk raam on valmistatud kahes osas ja soklite vaheline kaugus on astmeliselt (tavaliselt 2-3) muudetav

 

3. Vahetatava ninapealsega raam ehk raam on sarnane eelnevaga, kui soklite vahelise kauguse muutmiseks tuleb ninapealne ära vahetada (tavaliselt komplektis 3 erinevat suurust)

 

Leides endale sobiva raami, võib hakata kaaluma järgmiseid omadusi milledeks on klaaside toon ja tüüp. Üldiselt on kõik tänapäeva ujumisprillid eeltöödeldud uduvastase (nn anti fog) töötlusega, mis takistab neil uduseks minemast.

Ujumisprillide klaasid jagunevad kolmeks:

1. Kumerad ja painduvad klaasid. Kasutatakse peamiselt avavee- ja triatloni ujumisprillides, aga on oma avara ja moondevaba vaatevälja tõttu ka populaarsed basseinis. Võimaldavad näha 180-kraadi ulatuses vaadet moonutamata. Kuna klaasid on kumerad ja elastsed ning taluvad painutamist, siis on seda tüüpi prillid ka väga mugavad kanda, sest suudavad sobituda kasutaja näo kuju järgi.

 

2. Tasapinnalised, sirged klaasid. Vaateväli on neis piiratum, kui eelneval tüübil (küljele vaatamine on piiratum). Kuna klaasid ei paindu, siis on kogu prillide konstruktsioon jäigem ja mõneti ebamugavam, samuti ei saa selliseid prille näo järgi kohandada. Kui aga prillid sobivad ette, siis pole probleemi.

 

3. Murtud klaasid. Segu kahest eelnevast tüübist, kus klaasid koosenvad kahest tasapinnast: sirgest esiosast ja sellega nurga all ühendatud külgmisest osast. Sellised prillid on üldiselt jäigad ja kõvad ning nende vaateväli on eelnevatest tüüpidest kõige piiratum, samuti on külgedel vaatamine moonutatud (valguse murdumise tõttu klaaspindade liitekohas). Samas on sellised prillid oma soodsa hinna tõttu populaarsed, kasutatakse peamiselt basseinis ja neid võiks tinglikult nimetada “otsevaatamise” prillideks. Murtud klaasiosa võimaldab neil ka üsna silmakoopasse sobituda ja sellist tüüpi prillide veetakistus on üldiselt madalam, kui mõnel teise tüübil.

Olles kirjeldanud klaaside kuju ja konstruktsiooni, jääb järgi nende toon ja värv.

Ujumisprillide klaaside toone võiks liigitada järgmiselt:

1. Läbipaistvad klaasid. Sobivad hästi kasutamiseks väikestele lastele ja kehvades valgusoludes. Samas tugeva valguse käes (näiteks päikesepaiste õues või ujula aknast silma paistev päike) on läbipaistvad klaasid ebamugavad, kuna ajavad silmi kissitama ja seetõttu võivad prillid eest ära tulla.

2. Toonitud klaasid. On heledaid, valgust võimendavaid klaase (nt kollane, helesinine) ja tumedaid (tumesinine, toonitud must), tugevatesse valgusoludesse mõeldud klaase. Tegemist on väga universaalsete klaasidega, mis sobivad üldiselt igasugustesse tingimustessee.

3. Peegelklaasid. Nende puhul on märksõnaks kindlasti ka efektne välimus, kuid peegelklaaside eelis toonitute ees tuleb välja tugevamates valgusoludes, seega peamiselt avavees või välibasseinis. Sarnaselt toonitud klaasidele on ka peegelklaase väga erinevaid värve, mis kõik on kaetud valgust tagasi peegeldava kihiga.

4. Eriomadustega klaasid. Siia alla kuuluvad järgmised variandid:

– polariseeritud klaasid. Levinud triatleetide ja avavee ujujate seas. Klaaside polariseering neutraliseerib päikese tekitatud vee sillerdused ja peegeldused ja seeläbi on tagatud selge ja hea nähtavus ka vastu päikest ujudes.

– fotokromaatilised klaasid. Uusim innovatsioon ujumisprillide maailmas, mida teadaoelvalt kasutab ainult üks tootja ühel mudelil – Zoggs Predator Flex Reactor. Klaasid teeb eriliseks nende võime kohanduda valgusoludega – hämaras muutuvad nad peaaegu läbipaistvaks ja päikese käes tumedaks. See teeb neist väga uninversaalse ja mugava toote.

– optilised klaasid. Mõeldud neile, kes tavaelus kannavad prille. Tavaliselt on optiliste klaasidega prille vähe mudeleid ja seega, kui seada optilised klaasid ostukriteeriumiks, siis on valik raamide ja mudelite vahel pea olematu.

Viimase detailina kirjeldame ka prillide rihmasid ning selle reguleerimisvõimalusi. Üldiselt on kõik rihmad valmistatud tänapäeval pehmest silikoonkummist, erinevused on nende kujus ja reguleerimismehhanismis.

Ühes tükis, tagant hargnenud rihmaga prillid, mida saab reguleerida kummalgi pool prilliraami, külgedel paikneva pingutusklambri juurest rihma tõmmates. Teine variant on kaheosaline rihm, mida saab reguleerida kukla peal paikneva klambri juurest rihmasid tõmmates.

 

Reguleerimisvõimalusi on üldjuhul kaks:

astmeline reguleerimine (prillide rihm on sakiline ja reguleerida saab sammhaaval). Selle plussiks on see, et pärast pingutamist ei libise rihm lõdvemaks vaid jääb alati soovitud asendisse.

sujuv reguleerimine (rihmal puuduvad sakid). Plussiks see, et rihmad saab täpselt parajaks reguleerida, kuid miinusena võib pingutusklamber järgi anda ja rihm seetõttu lõdvemaks minna.

 

Kokkuvõtteks võib öelda, et sobivate prillide leidmise eeltingimusteks on kasutuseesmärgi  välja selgitamine seejärel kindlasti proovimine ning lõpuks valimine vastavalt isiklikele eelistustele.

Tekst: Triatloniportaal | Martin Meri
Fotod: Triatloniportaal | Mallor Malmre