Triatlon koosneb kolmest alast ja vajab ka vastavat varustust. Alaga tegelema hakates on jalgratta kõrval teiseks suurimaks väljaminekuks ujumiskalipso. Kuna kalipso valimine on keerukam, kui poest T-särgi ostmine, siis selgitame, milliseid kalipsosid olemas on, mille poolest nad erinevad ja mille jaoks seda üldse vaja läheb.
Inimesele, kes on vähese ujumiskogemusega, kehv ujuja ja algaja triatleet, on meie esmaseks soovituseks: kui plaanid triatlonis võistelda ja avavees treenida, siis kalipso on kohustuslik varustuse element! Samamoodi nagu maanteeratas või ujumisprillid. On inimesi, kes väidavad, et saab ka ilma, kuid on selge, et mugavam, parem ja tõhusam on kasutada varustust, mis annab sulle spordist parema elamuse. Hea ujumiskalipso annab kätele, rindkerele ja jalgadele liikumisvabaduse ja samal ajal tagab kehale ujuvuse. Kui ujuvus on parem, siis edasiliikumine on kiirem ja energiakokkuhoid suurem.
Milleks kalipso?
Soojus– neopreen või kumm hoiab keha ligi õhukese veekihi, mida keha poolt soojendatakse. Niiviisi on keha soojas ja alajahtumine saabub tunduvalt hiljem (normaaloludes ei saabugi).
Ujuvus– kalipso hoiab ujuja pinnal, mis tagab ohutuse ja võimaldab murevabamalt ka kaldast kaugemal ujuda (kuid tegemist pole siiski päästevahendiga!).
Kiirus– suurem voolujoonelisus, väiksem veetakistus, parem kehaasend vees ja tõhusam edasiliikumine annavad kõik kokku 10% ja enam ajavõitu olümpiadistantsi ujmises (1,5km) ning veelgi suuremat ajalist võitu pikematel maadel.
Energia ja jõuvarude kokkuhoid– ujumises on oluline end järelejäänud aladeks hoida. On ütlus, et triatlonit ujumisega ei võideta, küll aga kaotatakse!
Ujumiskalipsode tüübid
Toodetakse peamiselt kolme tüüpi kalipsosid:
1. Full cut – ehk pikkade varrukate ja säärtega kalipso. Maailmas ja ka Eesti tingimustes enimlevinud tüüp.
2. Varrukateta kalipso – jalad on kaetud, kuid selline kalipso tüüp jätab käed ja õlad vabaks. Sobib hästi soojemasse kliimasse. Enamasti on varrukateta kalipsode mudelivalikvalik oluliselt kitsam ja ka hinnavahe eelmise tüübiga ei ole kuigi suur.
3. Lühike kalipso – ilma varrukateta ja põlveni ulatuvate jalaosaga. Sobib väga sooja kliimasse, kus sisuliselt kalipsot üldse vaja poleks. Mudelivalik äärmiselt väike ja Euroopas ka väga vähe levinud tüüp. Sellise lõikega kalipsot asendab nn swimskin.
Kuidas valida?
Kalipso valikul tuleb meeles pidada, et ujumiseks kasutatav kalipso on erinev surfi- ja sukeldumiskalipsodest. Peamiseks erinevuseks ongi nende kasutuseesmärk: mitte-ujumiseks mõeldud kalipsode ülesandeks on hoida sooja. Nad on disaini ja konstruktsiooni poolest natuke käsna meenutavad, kuna peavad hoidma veekihti keha lähedal, et see soojeneks kehasoojuse mõjul ning hoida soojenenud veekihti keha lähedal. Selliste kalipsodega ujumine on justkui riietes ujumine – raske, aeglane ja energiat nõudev.
Ujumiseks mõeldud kalipsod on valmistatud kummi-neopreeni segust. Neopreen/kumm on omakorda kaetud spetsiaalse, libeda pinnakattega, mis on hüdrofoobne ehk vett hülgav. Tänu sellisele pinnakattele on ujumiskalipsode välispind vees libe ja tagab madala veetakistuse.
Ujumiskalipso koosneb erineva paksusega paneelidest, mis on mõeldud katma erinevaid kehaosi. Sel viisil tagatakse parem ujuvus kohtades, kus on seda enim vaja – puusade kohal ja reite peal. Samuti võimaldab paneelide kasutus tagada elastsuse näiteks rindkere ja õlgade-käte piirkonnas.
Just paneelide asetuse ja sellega tekitatud ujuvuse alusel jagatakse kalipsod peamiselt kahte gruppi: neutraalse ja balansseeritud ujuvusega.
– neutraalse ujuvusega kalipsod on kogu keha ulatuses enam-vähem sarnase paksusega ja nende kõik paneelid on üsna võrdse ujuvusega. Sellised kalipsod on reeglina üleni üsna õhukesest neopreenist (seega ka elastsed ja pakuvad suurt liigutusvabadust) ja sobivad headele ujujatele, kes suudavad vees ise oma kehaasendit horisontaalsena hoida.
– balansseeritud ujuvusega kalipsodel on reeglina puusade ja reite peal üsna paksud paneelid (3-5mm) selleks, et tagada alakehale parem ujuvus ja seeläbi ka parem kehaasend vees. Sobib enamikele triatleetidele ja keskmistele ning vähese ujumiskogemusega kasutajatele. Neil kalipsod on küll alakehast paksud ja ka jäigemad, kuid ülakeha – rindkere ning õlad-käed on siiski õhukesest ja elastsest materjalist.
Üldistatult saab öelda, et pea kõik kalipsotootjad toodavad kolmes hinnakategoorias mudeleid:
– soodsad ja lihtsad algajatele sobivad kalipsod (hinnaklass ca 170-220 EUR)
– keskklassi kalipsod nõudlikumale või edasijõudnud ujujale/triatleedile (hinnaklass ca 250-400 EUR)
– tippmudelid, kus on kasutusel parimad materjalid ja lahendused. Sobilikud väga nõudlikele ja võistlevatele ujujatele/triatleetidele (hinnaklass ca 400 – 1000+ EUR)
Mudeleid erinevad üksteised peamiselt materjalide ja selle pinnatöötluse poolest. Rusikareegel on, et mida kallim hind, seda elastsem ja vetthülgavam (aga ka õrnem) materjal. Kui vaadata hinnaskaala keskmist ja alumist otsa, siis seal on kasutatavate materjalide elastsuses üsna tuntav vahe, kuid vastupidavuse vahe pole märgatav. Tippklassi ja keskklassi materjalidel on samuti tuntav elastuse vahe, kuid paraku on tippmaterjalid ka oluliselt õrnemad ja nõuavad hoolsamat käsitlemist kalipso selga panemisel ja seljast ära võtmisel. Elastsem materjal hoiab paremini keha ligi ja väsitab vähem võrreldes jäigema materjaliga.
Kalipso ostmisel tuleks kindlasti seda eelnevalt selga proovida, kuna tootjate suurustabelid ei vasta paraku alati reaalsusele, mistõttu tabeli järgi õige suurus võib osutuda liiga väikseks (harva suureks). Samuti erinevad suurustabelid tootjate lõikes – osadel vastab see rohkem tegelikkusele, osadel vähem.
Kalipso eest hoolitsemine?
Tihti küsitakse kalipso eluea kohta. Siinkohal tuleb märkida, et see sõltub väga suurel määral kasutaja hoolsusest ja sellest, kuidas kalipsot käsitsetakse. Seljas olev kalipso vees ujudes ei kulu, hetked, mil kalipso nö “kulub” on selga panemine ja seljast ära võtmine ning kuivatamine ja säilitamine . Hooletult riietudes võib oma kalipso kasvõi esimesel korral katki venitada, küüntega augu sisse teha vms. Omajagu mõjutab ka kalipso säilitamine ja kuivatamine. Seega sõltub kalipso eluiga eelkõige kasutajast. Normaalse kasutamise korral on elueaks ca 3-6 hooaega.
Kuidas kalipsot selga panna:
Mõned soovitused:
- kalipsot selga pannes väldi ühes kohast tugevat tõmbamist. Jälgi, et küüntega näppe neopreeni sisse ei suruks
- kalipsot seljast võttes ära tee seda kruusa peal ja jalgadega kalipso peale astudes
- pärast ujumist loputa kalipsot võimalusel kraani/duši all
- kuivama pannes ära kasuta peenikest/traadist riidepuud, samuti ära riputa teda üle ühe peenikese pesunööri
- kuivama pannes riputa kalipso üle mitme nööri proovides säilitada tasapinnalist asendit
- ära kuivata kalipsot otsese päikese käes kunagi
- väldi kõrgeid temperatuure (saun, auto salong kuuma suveilmaga, radiaator)
- kalipsot ära hoiusta riidepuu peal vaid võimalusel hoia teda kokkurullituna sahtlis/riiulil
- väldi kalipso pidevat ühest ja samast kohast kokkuvoltimist. Kui tahad seda võrkkotti panna siis rulli ta kokku
- väldi kokkupuudet kemikaalidega (välja arvatud spetsiaalsed pesu- või parandusvahendid)
NB! Esimest kalipsot ostes tee seda kogenud müüja käest, kes oskab aidata valimisel ning võimaldab selgaproovimise.
Tekst: Triatloniportaal | Martin Meri
Fotod: Mallor Malmre, Zone3