Triatlon on raske ala, täispikk sealjuures veel eriti raske. Kuid süües kasvab isu ja nii on paljud otsinud võimalusi end veelgi enam proovile panna, Norras korraldatakse aastast 2003 ühte erilist, Norsemani nimelist täispikka triatloni. Viimastel aastatel on stardijoonel olnud ka kodumaiseid “ekstreemtriatleete“.
Norseman sai alguse kahe mehe koostöö tulemusel. Aastatuhande vahetusel valitses Norra triatlonimaastikul tühjus, ala harrastajate hulk oli pea olematu – aastal 2000 läbis Norras täispika triatloni vaid 9 inimest. 2001. aasta suvel arutasid kaks meest, Paal Hårek Stranheim ja Bent Olav, kuidas ala populaarsust tõsta ja mida teha, et triatlon taas harrastajate huviorbiiti tõuseks.
Bent Olavi sooviks oli panna alus uuele triatloniklubile ja seda ta ka tegi – Oslofjord Triatlon on tänaseks Norra suurim triatloniklubi. Paal Hårek Stranheimi sooviks oli korraldada unikaalne võistlus, mis erineks senitoimuvatest täielikult. Eesmärgiks oli teha võistlus, mis oleks justkui teekond läbi Norra imelilusa looduse ning mille juures on osavõtt ja raja läbimisest saadav kogemus ning emotsioon olulisemad, kui lõpuaeg. Võistlus pidi lõppema mäetipus, mille tõttu sai sellest ka maailma raskeim täispikk triatlon. Kuna Norras praktiliselt puudusid tol ajal aktiivsed triatleedid, pidid korraldajad ürituse tegema atraktiivseks eelkõige sakslastele.
Kui võistluse kontseptsioon paigas, algas raja planeerimine. Finišipaigaks valiti Gaustatoppen, mis on üks ilusaimaid mägesid riigis ja ka üsna ligipääsetav ning mitte liiga kaugel Lääne- Norra fjordidest. Stardipaigaks otsustati valida Hardangerfjord, mis oli sobilik oma ujumiseks piisavalt sooja veetemperatuuriga (ujumiseks sobiv temperatuur on siinses kontekstis ca 13-15 kraadi).
Kaks aastat ettevalmistust ja planeerimist ning 19. Juulil 2003 asus 21 võistlejat stardioonele. Vesi oli Norra kohta soe (ca 16-kraadi) ja ilm ilus . Tookordse võistluse võitis Christian Houge-Thiis ajaga 12 tundi ja 48 minutit. 21st startijast mahtus ajalimiidi sisse ja lõpetasid võistluse Gaustatoppeni tipu 19 osalejat.
Hiljem andsid kohalikud omavalitsused üritusele rohelise tule ning aitasid selle toimumisele omalt poolt igati kaasa. Esimeste aastate jooksul said korraldajad rahalist tuge suurettevõttelt Hewlett Packard ja korraldusmeeskonna sõnul ei oleks ilma HP abita võistlust toimunud.
Tänaseks on Norsemanist kujunenud üks tuntumaid ja hinnatuimaid mitte-Ironman egiidi all toimuvaid täispikki triatloneid. Võistlus toimub iga aasta ning selle populaarsus on suur üle maailma. Osalemiseks tuleb end kirja panna ja starti pääseb läbi loosimise.
Võistlusrada
3.8 km ujumidistants on legendaarne oma stardiviisi ja jaheda vee poolest. Võistluse start antakse praamilt, kui võistlejad hüppavad laevatekilt külma merevette. Fjordi ümbritsevad pilvedeni kerkivad lumised mäetipud ja kogu ümbrus on hingematvalt kaunis. Ujumisetapil on kalipsode kandmine kohustuslik. Esimene vahetusala on paljude osalenute arvates päeva raskeim hetk – veest välja tulles on külm, keha on kange ja lihased väsinud ning riietevahetus on aeganõudev.
Kogu võistlusrada läbitakse korraldajapoolse toetuseta, mis tähendab seda, et võistlejatel peab olema oma taustatiim, kes neid saadavad ning annavad sööki-jooki. Vähemalt üks taustatiimi liikmetest peab samuti olema heas füüsilises vormis sest viimasele lõputõusule Gaustatoppeni tippu peab ta minema võistlejat saatma.
180km rattatrass algab väikesest Eidfjordi nimelisest linnakesest, kus paikneb esimene vahetusala. Distans kulgeb mööda mägedevahelisi teid, muuhulgas on esimesed 40km ülesmäge. Tõustakse merepinnalt 1200m kõrgusele, rattaosa lõppeb Austbygdas (190m merepinnast) ja algab 42,2km jooks. Kui jooksu esimesed 25km on üsna leebe profiiliga, siis lõpp on ränkraske. Finiš paikneb 1850m kõrgusel merepinnast Gaustatoppeni nimelise mäe tipus.
Tõus mäe suunas algab Rjukani linnakesest jooksuetapi 25. kilomeetril. Võistluse viimased 4,7km on eriti rasked, siinkohal liitub võistlejaga ka saatja taustatiimist. Liikuda tuleb mööda kivist mäekülge otse üles ja see võtab võistlejalt kogu allesjäänud energia. Lõputõusul tuleb valmis olla mägedele omasele karmiks ilmaks. Kohustusliku varustuse hulka kuulub seljakott koos vajalike riiete, esmaabi tarvete ja ohutusvarustusega (termokile). Enne tõusule suundumist on kontrollpunkt, kus vaadatakse ohutuse huvides võistleja seisundit ja seejärel otsustatakse, kas lubada tal finišeerida mäetipus või suunatakse nö “kergemasse” finišisse. Võistluse lõpp on unikaalne ja täiesti omalaadne elamus 1850m kõrgusel mäetipul. Need, kes jõuavad mäetippu teenivad mustad lõpetaja t-särgid ja aunimetuse “Norseman”.
Tekst: Martin Meri |Triatloniportaal
Fotod: Norseman | Kai- Otto Melau ; Kaanefoto: Visitnorway.com | Gaby Bohle