Triatleet Heiko Sepp krooniti Chamonix´is toimunud uhiuue ekstreemtriatloni Evergreen Endurance´i esimeseks võitjaks. Enam kui 7500 tõusumeetrit sisaldava hirmraske raudmehe distantsi seljatas Heiko 16 tunni 46 minuti ja 38 sekundiga.
Ekstreemtriatlonitega tuntust kogunud Jõgevamaalt pärit Heikole tuli kutse Prantsusmaa Alpides toimuvale Evergreen Enduranc´ile talle endalegi üllatusena. „Ei teagi, lihtsalt sain kutse korraldajatelt. Tegid mulle prii võistluspääsme ja organiseerisid elamise ka. Ma isegi ei tea, kus nad mu välja otsisid,“ ei varjanud Heiko imestust.
Tõsi, varasemalt on nüüdseks enam kui neli aastat triatlonile pühendunud Sepp läbinud edukalt teisigi kurikuulsaid ja raskeid ekstreem-ironmane. Suve esimeses pooles Šotimaal, Celtmanil, saavutatud kolmas koht ning kolm järjestikust Norseman Xtreem triatlonit olid uhiuue ja potentsiaalilt ehk maailma raskeima triatlonivõistluse korraldajatele piisavaks argumendiks, et Eesti mees on Prantsusmaa võistluse jaoks hea.
Ja hea Heiko oligi. Juba hommikuses aovalguses, enam kui 1000 meetri kõrgusel asuvas Lac de Montriondi järves ujutud 4 km järel oli eestlane esikümne piirimail, läbides ujumisdistantsi ajaga 1:14:31. “Ujumist võtsin rahulikult, ujusin omas tempos ja ei lasknud end kiirematest häirida,“ kommenteeris Heiko võidukalt lõppenud päeva algust.
Pikk ja mägine, alpiteedel kulgev 181 km rattadistants oli oodatult varunud probleeme ja raskusi kõigile võistlejatele. Heikolgi tuli neist mitmega kokku puutuda, alates mõlema kummi purunemist kuni rajalt eksimiseni välja.
„Üks teeviit oli tuulega minema lennanud ja seal panin lihtsalt otse. Nii sai 181 km asemel 186 km sõidetud,“ kirus Heiko äpardunud vahejuhtumit. „Sellel hetkel olin mega-kuri nii enda kui korraldajate peale. Õnneks oli läheduses üks kaameramees, kes ütles, et pole hullu, oled neljas. See tõstis motivatsiooni taas lakke.“
Vaatamata ebaõnnele ja eksimustele pedaalis Heiko rattarajal siiski kõige kiiremini, sõites suurema osa pooletunnisest kaotusest liidrile jooksuetapi alguseks tagasi. Pika mägede-etapi oli Heiko alistanud rattasadulas 7 tunni ja 42 minutiga ning vahet esimesena jooksma läinud prantslase Maximilien Vuylsteke oli jäänud tagasi teha vaid kõigest viis minutit.
„Prantslase saingi kätte juba jooksu viiendal kilomeetril ning sealt edasi jätkasin omas tempos,“ kirjeldab Sepp sündmuste käiku viimasel osaalal, 43 km mägijooksul, kus kahel korral tuli üle ronida ka 1200 meetrit kõrgemal asuvast mäetipust. Nii polnud ka ime, et seiklustele jooksurajal kulus aega isegi rohkem kui eelneva rattadistantsi läbimiseks.
„Jooksu viimane ring oli juba pimedas. Lambiga pidin jälgima jalge ette, et jalgu ei murraks, ja samas ka teeviitu. Paras katsumus oli.“ räägib ainsana enne kesköötundi finišeerinud Heiko, kelle keskmine kiirus viimasel osaalal oli kõigest 5,67 km/h.
Ränga raudmehekatsumuse 16 tunni 46 minuti ja 38 sekundiga esimesena lõpetanud Heiko edestas finišis teisena lõpetanud Vuylsteket 27 minutiga ja kolmandaks tulnud, võistluse algfaasis juhtpositsioonil liikunud, sakslast Andre Stübsi koguni pooleteise tunniga.
„Igal juhul on see kõige hullem triatlon, mida elus teinud,“ võttis Heiko raske päeva lühidalt kokku, ent tundis rõõmu, et aastale sai selline võimas punkt panna.
Enne eilset spordipäeva oli Heiko tänavune treeningkilometraaž kokku 112 km ujumist, 11 342 km rattasõitu ja 1426 km jooksmist.
Tekst: Triatloniportaal | ETL
Foto: Mallor Malmre