Kirill Kotšegarov võistleb 17. mail Lanzarote Ironman’il, võistlusel kus ta mullu saavutas kolmanda koha ja mis on üldse eestlastele aegade jooksul edukas olnud.
Triatloniportaal(TP): “Kuidas on sujunud ettevalmistused Lanzaroteks, kas kõik plaanitu on õnnestunud ellu viia?”
“Võistlesin viimati USA’s Texases poolpikal triatlonil (Ironman 70.3) ja pärast seda veetsin 5 nädalat Ameerikas treenides ning siis tulin Lanzarotele, kus olen olnud juba pea 2 nädalat. Treeningud ja ettevalmistus on läinud üldjoones hästi. Korra suutsin ka kerge külmetuse saada, kuid ei midagi hullu.”
TP: “Texas Ironman 70.3’l saavutasid tubli kuuenda koha, kuid näha oli, et enim aega andsid konkurentidele ära ujumises. Ratta ja jooksuga parandasid pidevalt positsiooni ja tõusid esikuuikusse. Kas sel võistlusel oli ujumises lihtsalt kehv päev ja asjad ei klappinud või on treeningutes ujumise osakaal vähenenud? “
“Jah, tunnetan, et ujumisega on mul hetkel enim probleeme ja seal tunnen end momendil kõige ebakindlamalt. Tean, mida teha, et ujumist parandada ja tegelen sellega Eestisse jõudes. Tundsin, et probleem ujumisega algas juba talvel, kui treenisin pidevalt üksi – selle käigus on lagunenud tehnika ja kannatanud kiirus. Tunnen puudust treeninggrupis ujumisest koos kiiremate ujujatega.”
TP: “Ratas on alati olnud sinu trumpala, viimastel võistlustel oled näidanud ka kiireid jooksuaegasid, kuidas tunned, kas hea jooksuvorm on alles?”
”Jooksutreeningud on sujunud hästi. Tunnen, et jooksuvorm on vähemalt sama hea, kui 6 nädalat tagasi Texases (poolmaratoni aeg 1:15). ”
TP: “Stardid Lanzarote Ironman’il kolmandat korda. Lanzarote rada ei ole just kergete killast ja seda loetakse üheks raskeimaks Ironmani rajaks. Vaadates teisi Ironman võistlusi kus sa osalenud oled, jääb silma, et eelistadki just raskemaid radasid. “
“Mulle meeldivad väljakutsed ja rasked rajad, sellised, kus juba ka 9 tunni piiri alistamine on saavutus. Paraku on Ironmani kalendris neid võistlusi järjest vähemaks jäänud. Lake Tahoe’s, kus võistlesin mullu, on rada kergemaks muudetud ja pole enam see, mis ta oli. Sama on juhtunud veel mõne võistlusrajaga. Õnneks Euroopas pole radade kergemaks muutmisega kaasa mindud ja Lanzarote on sama raske nagu ta alati on olnud. Mulle sobilikult on rattarada väga nõudlik nii oma prfiililt (TP: 180km jooksul on tõusu ca 2500m) kui ka valitsevate olude poolest (enamasti puhub tugev tuul). ”
TP: “Millised olud Lanzarotel valitsevad ja mis sind võistlusel ees ootab? ”
” Nagu eelnevalt mainitud, on Lanzarote rattarada väga eriline ja raske. 180km jooksul on tõusude summa veidi üle 2500m, lisaks tõusudele puhub üldiselt ka väga tugev tuul ja õhutemperatuur on kõrge. Jooksurada on üsna lauge, kuid raskeks teeb selle see, et jooks kulgeb mööda rannapromenaadi peamiselt asfaldil ja betoonil ning päikesevarju praktiliselt pole. Pean valmis olema väga kuumaks ilmaks ja seda pikalt taluma.”
TP: “Kas lähed rajale ka mingi kindla plaaniga või taktikaga? Oled sa mõelnud, millistel rajalõikudel annad endast kõik või sooviksid hea enesetunde korral tempot tõsta?”
“Soovin sõita tugeva rattaaja. Olen mõelnud, et ratta viimased paarkümmend kilomeetrit on see lõik, kus tuleb tempot tõsta. Selleks hetkeks on suuremad tõusud läbi ja sõit toimub pärituules allamäge – tunnen, et selline lõik sobib mulle ja õnnestumise korral suudan seal kõrget tempot hoida.”
TP: “Millised on edasised plaanid? Kas Eestis ka plaanid võistelda see hooaeg?”
“Praegu lõppevad minu plaanid 17. mail. Ehk kõik oleneb, kuidas läheb laupäevane võistlus. Õnnestumise korral, kui saan piisavalt punkte ja tagan kvalifitseerumise tänavusele Hawaii Ironman’ile, saabub lühike puhkus. Soovin tulla koju, puhata ja jätkata ettevalmistust Hawaii’ks. Kui Lanzarotel ei lähe asjad soovitud rada, siis tuleb treeneriga koosolek ja arutame alternatiivseid plaane. Võimaluse ja plaanidega sobivuse korral soovin ikka mõnel kodumaisel võistlusel starti tulla ja pingutada, kuid eelkõige tuleb ära teha laupäevane Ironman ning pärast seda selgub, kuidas edasi.”
TP: “Tänan, et aega leidsid ja soovin sulle edu laupäevaks!”
Tekst: Triatloniportaal | Martin Meri
Foto: Mallor Malmre | Scanpix