Paljud tuntud sportlased on läbi oma osaluse ning näo ja nime tuntusega andnud vürtsi erinevatele heategevusüritustele. Üks sellistest on Jenson Button.
Jenson Button on peamiselt ikka tuntud kui vormel-1 piloot. 2009. a maailmameister ning hetkel stardirivis olevatest sõitjatest kõige kogenum britt on ühtlasi endanimelise triatlonivõistluse patroon ning eestvedaja. Loomulikult on kõik vormel-1 sarja välja jõudnud sõitjad edukad. Seda nii seniste sportlike saavutuste kui finantspoole osas. Kui elu on helde olnud, siis miks mitte anda ka midagi vastu ning kasutada oma tuntust millegi headtegeva hüvanguks? Alustame siiski algusest.
Autosport on sport?
Vormel-1 on autovõidusõidu absoluutne tipp, siin pole kahtlustki. Seal võistlevatele autodele ei pääse ligilähedalegi ükski teine masinaklass, tegemist on tehniliselt ning tehnoloogiliselt täiesti teiselt planeedilt pärit sõidukitega. Keskmine vormel-1 võidusõit kestab poolteist tundi, temperatuur püsib kokpitis seejuures pidevalt ülevalpool 50kraadi piiri ning kiirendusi-aeglustusi suudavad need üle 300 km/h liikuvad masinad pakkuda 5 g jagu. Mida see lahtiseletatult tähendab? Piltlikult öeldes seda, et kui mõnevõrra köetud sauna laval selili lamades asetada teile selga kampsun koos talvemantliga ning seejärel asetatada teie peale samamoodi selili lamama 5 sama kehamassiga tegelast, siis olete seejuures võimeline pooleteisttunni jooksul akrobaatlike liigutustega veel juhtima peaaegu tuhandehobujõulist monstrumit, pareerima vastaste rünnakuid ning analüüsima kõikvõimalikku informatsiooni, mida meeskond teile kõrvaklappidesse edastab. Kui kaua keskmine inimene üldse türgi saunas suudab olla?
Heakene küll, talutakse selliseid ülekoormusi vaid sekundite vältel, kuid see on piisav, et terve võistluse käigus kaotada kehakaalust tervelt 3 kg. Kui inimene kaotab mõne kuuga 3 kg, küsitakse temalt kahvatu jume tõttu enamasti, kas ta ikka tunneb end hästi. Loomulikult on sõitjad autodes varustatud spetsiaalse pumbaga varustatud joogisüsteemiga, sest muidu oleks vedelikku võimalik tarbida vaid sirgetel liikudes. Seejuures peab sõitja suutma säilitada täieliku keskendumisvõime sõidu viimaste meetriteni, sest tegemist pole niisama kulgemisega ka siis, kui teleri taga vaadates nii võib tunduda. Ja mis siin salata, füüsiline pingutus ei lõpe ju veel ka finišijoonel – head füüsilist vormi on tarvis ka selleks, et poodiumil sponsorite tarvis hea välja näha. Enda võimete järeleproovimiseks on täiesti sobilik mõni hobikardirada – treenimata inimesele piisab enamasti 8 minutilise sõidu esimesest poolest.
Omanimeline heategevuslik triatlon
Niisiis, võidusõidu sportlikku sisu ei saa alahinnata ning seda ei tee ka sõitjad. Kui veel 80ndatel võis mõnd valitsevat maailmameistrit näha sigarett hambus boksiteel jalutamas, siis juba järgneval kümnendil muutus olukord tundmatuseni. Esimene füüsilisele treenitusele avalikumalt tähelepanu osutanud tippsõitja oli teadagi legendaarne Ayrton Senna. Tema järeltulevatest põlvkondadest aga näiteks Michael Schumacher, Jarno Trulli ning Mark Webber. Loomulikult treenivad end tänapäeval kõik piloodid, kuid oma avalike etteastetega on laialdasemat kajastust pälvinud just maratoonar Trulli, maanteerattur Webber ning triatleet Button.
Just viimane neist on asutanud endanimelise heategevusliku triatlonivõistluse. Tegemist on vähihaiguste uuringuteks raha koguva üritusega, mille omapärane formaat tõmbab ligi rohkelt triatlonihuvilisi. Osalemispääsme lunastamiseks tuleb esmalt tasuda 500 naelane annetus uuringuid rahastava fondi kontole, suurest summast hoolimata osales aga ka tänavuaastasel võistlusel üle 400 võistleja.
„Loodetavasti jätkub osalejate arvu kasv, sest vähkhaigused on miski, mis puudutab meid kõiki,“ ütleb võistluse patroon Button. Ise juba aastaid triatlonitel osalenud Button kasutab triatlonit kui ettevalmistust füüsiliselt rasketeks vormel-1 sõitudeks. Võistlus ise on siiski mõningal määral kinnine, pealtvaatajateks on lubatud vaid osalejate pere ning piiratud arv sõpru-tuttavaid. Kõik selleks, et liigne meediakära ei liigutaks fookust vähiuuringutelt võidusõidule või mujale. Osalejate seas on muidugi teisigi kuulsusi, Buttoni suur teene ehk siin peitubki: „Olen õnnelikul positsoonil, kuna armastan seda, mida teen. Samuti positsioonil, kus saan oma sõna laiemalt kuuldavaks teha ning mul pole probleemi panna inimesed haarama oma rahakoti järele, kui seda tehakse hea eesmärgi nimel.“
Võistluse kaheosaline formaat on samuti Buttoni enda poolt välja mõeldud. Võistlejad alustavad võistlust kvalifikatsiooniga, kus ujutakse 300 m, sõidetakse ratast 9 km ning joostakse 2,5 km. Seejärel sõelutakse välja 50 parimat, kes osalevad finaalvõistlusel, mille käigus läbitakse sprindidistants: 750 m ujumist, 20 km rattasõitu ning 5 km jooksu. Võistluse võitjale on auhinnaks välja pandud 7000 naela, see omakorda tagab, et võistlusel ei osale ainult Jensoni poolt kutsutud tuntud rahvasportlased, vaid ka tõsisemad tegijad.
„Iga aastaga oleme lisanud meelelahutust, loonud atmosfääri. Kohal on bänd, süüa saab barbeque´ alal ning piiluda isegi minu vormel-1 autot. Oluline on, et võistlusest sooviks osa võtta võimalikult paljud inimesed. Arvan, et just distantside valikud on aidanud kaasata sellisel määral ning sellise tasemega võistlejaid. Kohal on näiteks viis või kuus erinevate distantside maailmameistrit nii triatlonilt kui duatlonilt. Võitlus heade kohtade nimel on kõva ning ärge mingil juhul oodake minult kohta esikümnes,“ sõnab Jenson. „Kvalifikatsioon võib ju olla mõnevõrra lihtsat jalutuskäiku meenutav tegevus, kuid päris võistlusel armu ei anta.“’
Osalejate tasemevahest saab esmase aimduse vahetusalas. Jensoni Specialized S-Works Shiv on oma täiskarbon raami ning nuga meenutava sadula, Continentali tubeless-rehvide ja Shimano elektriliste käiguvahetitega samasugune tehnoloogiline ime nagu sealsamas kõrval seisev McLaren MP4-24 vormel-1 auto. Süsinikust Enve jooksude disaineriks on endine F1 aeronüünamik Simon Smart ning nende tegemisel on kasutatud muuseas ka Mercedese tuuletunnelit. Buttoni imepärase tehnika taustal ilutseb kontrastina aga roostes amortidega Kona maastikuratas, porilaudade ja signaalkellaga… Heategevus ennekõike.
Jenson asus oma füüsilisele vormile tõsisemat tähelepanu pöörama 2000ndate keskel, eriti just siis, kui Honda F1 tiim elas üle raskeid aegu 2007. ja 2008.a hooaegadel. Võistlejaterivi tagaotsas loksumine heitis varju Buttoni enda võimetele, palju oli kuulujutte „brittide jaoks kaotatud staarist“. Tollal tegi tegusid juba noor ning särav Lewis Hamilton, kes võitis maailmameistritiitli 2008. Buttoni täht aga langes veelgi kiiremini pärast uudist Honda taandumisest. Tööta jäänud britt oli muutunud avalikkuse jaoks olematuks. Üks eluetapp oli justkui läbi saanud, kahetsusväärselt kiiresti ja ootamatult seejuures.
„Osalen triatlonitel esmalt muidugi lõbu pärast. Teisest küljest abistab triatloni distantsil kogetavate raskuste ületamine ka võidusõidus, kuna ka seal esineb hetki, mil keskendumine on peamine,“ tõdeb briti läbi aegade kõige kogenum ning kõigest 34aastane võidusõitja. „Sport aitab ka mentaalselt rasketel aegadel. Mõnikord on vaja halvad asjad lihtsalt peast välja saada ning eesmärgid uuesti fokusseerida. Kuid F1-s sõitmine või triatlonitel osalemine ei tähenda, et ma mõnikord ei võiks endale õlut lubada,“ naerab Jenson. „Kuid loomulikult mitte siis, kui olen treeningtsüklis. Treener Mikey Collier´ga teeme läbi tunde kestvaid katsumusi ning seda juba lihtsalt niisama käega lööma minna ei saa. Hea füüsiline vorm eeldab ka vastavat toitumist ning ettevalmistust.“
Aasta 2009 algas aga uskumatult. Tehniliselt konkurentidest kaugel ees olnud Brawn´ga võitis Button järjepanu võidusõite, veel enne hooaja lõppu oli inglasel mootorispordi ihaldatuim tiitel taskus. Usk „kaotatud“ britti oli taastunud, oma tiitlivõidu kindlustanud sõiduga eelviimasel etapil Brasiilia troopilistes kliimaoludes oli Button näidanud oma tippklassi sooritusega, et kuulub lõpuks maailma parimate sekka. Ja seda just laiema üldsuse jaoks, Buttoni väärtustest oldi võidusõiduringkondades teadlikud ammu.
Start ja esimesed boksipeatused
Stardi eel on Jenson rõõmsameelne, ärevust aitab maandada sõprade ja trennikaaslastega visatavad naljad. Kuid juba on nad vees, kõik korraga ja puntras. Kes ees, kes teiste poolt karpi surutuna, kes sootuks tagapoole jäänuna, et oma trumpäss hoopis rattal või jookus välja käia. Vahetusalasse jõutakse juba märgatavate vahedega, omaette vaatepilt on pealtvaatajate jaoks märgade kalipsode seljast saamine ning ratta selga asumine.
Tegemist on tõeliselt kaasahaarava vaatemänguga. Oodatult on veest esimesena väljas profid ning tõelisele tipptasemele vastavalt toimub ujujast ratturiks muundumine kõigest mõnekümne sekundi jooksul . Tegemist on ju boksipeatusega, kus ühed jalavarjud vahetatakse teiste vastu ning mõnikord mängitakse isegi taktiga selle käigus ümber.
Fantastiline, kui palju aega tegelikult võidetakse ja kaotatakse vahetusalas. Fantastiline, kui palju kulub energiat ja aega, et ujuda kilomeeter oma varasemast rekordist 10 sekundit kiiremini. Kui palju maksiski vormel-1 auto ühe ringi peale 0,1 sekundit kiiremaks saamine? Miljoneid. Kas proffidelt õppimisest oleks ühele triatlonihuvilisele siin kasu? Jah, kindlasti. Vaieldamatult. Kuid seda on tugitoolist lihtne öelda, hapnikupuudusest kaameks muutunud nägudega veest väljaronivale tegelasele seda filosoofiat nõnda lihtsalt maha ei müü.
Esimese otsa mehed ei hüppa ratta selga kohe, kui vahetusala lõppu tähistav joon seda lubab. Esmalt tehakse mõned jooksusammud, hüpatakse sadulasse, vändatakse paljajalu sisse arvestatav hoog ning alles seejärel sätitakse jalga sõidukingad. Ajavõit sääraselt tegutsedes on isegi stopperita mõõtes vähemasti mõnikümmend sekundit.
Esikümme sisaldab muidugi märkimisväärsete nimedega atleete: kahekordne Briti triatlonimeister Will Clarke, Euroopa meister Danny Russel, kahekordne Ironmani maailmameister Chris McCormack, Briti meister Emma Pallant ja duatloni maailmameister Katie Hewison. Jenson tuleb nende järel tagapool, tema jaoks pole võit oluline. Tähtsam on oma keha üle kontrolli saavutama õppimine ning eneseületus.
Tänaste autode juures on sõitjal oluline omada vähest lihasmassi, iga lisakilo mõjutab olulisel määral ringiaega. „Võistlen harilikult neljatunnisel pool-Ironmani distantsil. See võistlus siin on oma olemuselt väga kiire, pulss on kogu aeg kõrge ning treeningu mõttes pole see F1-e silmas pidades kõige ideaalsem. Vormel-1 võidusõidu iseloom nõuab rohkem madala südamerütmiga treeningut, et oleks võimalik viimaste meetriteni koordinatsiooni säilitada.“ Võidusõidus ei saa end sarnaselt murdmaasuusatajatega lõpuni tühjaks sõita, sest erinevalt paljudest muudest kestvusspordialadest on F1-l juures kõrge ohtlikkuse faktor. Tähelepanu peab säiluma lõpuni.
Finiš
Jenson asub rattadistantsile 20. positsioonilt. Mõne eespool olevast sõitjast möödub Jensoni koos oma tipptasemel Specialized´ga kõigest mõnesaja meetriga – eraldistardiratta eelis mõne harilikuma sõiduriista ees on sedavõrd suur. Loomulikult ei ole eraldistardiratta puhul olulisel kohal sõidumugavus või manööveramisvõime. Tegemist on võidusõiduks kohandatud eritehnikaga ning sellistega on Button oma igapäevaelus harjunud. Ja ratas on Jensoni lemmikosa triatlonist.
Tagasi vahetusalasse jõudmine võtab Jensonil aega. Purunenud rehv oli jätnud ta jalameheks ning tubular rehvi niisama lihtsalt rajal olles ei vaheta. Eriti, kui distants on sedavõrd lühike. „Pidin ratta maha jätma ning jooksma vahetusalani.“ Jooksudistantsile läheb Jenson seega juba suures kaotusseisus, kuid see pole oluline. Oluline on vahva võistluse korralduse õnnestumine ning 200 000 naelsterlingi suuruse toetussumma kogumine vähiuuringute kogumiseks, oluline on võistlusmeeleolu ning toreda olemise loomine nii iseendale kui kõikidele üritusest osavõtnutele.
Võistluse võidab napilt Will Clarke, kes edestab David Bishop´t napilt finišikoridori lõpuspurdis. Naistest edestab Emma Pallent 18 sekundilise eduga Katie Hewisoni. Vormel-1 maailmameister Jenson Button saabub finišisse 19. positsioonil, kaotust võitjale umbes 10 minutit.
„Iga vormel-1 tiimi juhi unistuseks on füüsiliselt heas vormis sõitjate kasutamine,“ ütleb naerulsuine Button pärast distantsi läbimist. 34aastasena on ta F1 tähenduses vanake ning teab seda isegi. Kuid triatlon polegi eesmärk omaette, nagu pole ka vormel-1. Oluline on end oma kehas hästi tunda ning selle juures abistab mis tahes sport kõvasti.
Ülevaate Jenson Buttoni tegemistest andis edasi vabakutseline auto- ja autospordiajakirjanik Martin Harak.
Tekst: Triatloniportaal | Martin Harak
Foto: AP Photo | Scanpix