Marko Albert on aastaid olnud Eesti triatloni raudvara. Ainsa triatleedina on ta Eestit esindanud kahel olümpial ja teeb nüüd tegusid pikamaatriatlonidel, kus tal on ette näidata mitmeid poodiumikohti nii pool- kui ka täispikal distantsil, sealhulgas ka Ironman võistluse võit mõlemalt võistlusmaalt. Triatloniportaal uuris Markolt, kuidas näeb välja tema 2016. aaasta hooaeg, mis on juba 19. hooaeg triatleedina!
Kuidas on kujunenud hooajaeelne ettevalmistus? Kas kõik on sujunud planeeritult, vigastusi, haigestumisi pole olnud?
Lõpetasin möödunud hooaja tavapärasest 5 nädalat hiljem. Ebaõnnestumine Ironman Arizonal ei pannud mind just kõige positiivsemalt 2016.a. hooajale vaatama. Pidin vaatama kalendrile ja KPR (Kona Points Ranking – Hawaii MM kvalifitseerumisedetabel) punktidele otsa hoopis teistsuguse pilguga kui ma lootnud olin. Detsembri alguses sai vaikselt harjutama hakatud ning nüüdseks on treeningud juba täies hoos.
Mida head ja/või halba õppisid eelmisest hooajast?
Eelmine hooaeg andis ka mulle paar väga valusat õppetundi. Esimene, et võistlusel täispangale minnes, tuleb olla valmis ka väga valusalt vastu näppe saamiseks (Ironman Melbourne). Teiseks, et mononukleoos ei ole kiirelt mööduv nähtus.
Kus treeninud oled?
Esimesed 2 nädalat baasettevalmistusest tegin USA’s Phoenixis Arizonas. Tänu mitme asjaolu kokkulangemisele sain üheaegselt tehtud rattaasendi seadistuse ja treeningud. Võin öelda, et need kaks nädalat läksid hästi ja sain sealt palju positiivset kaasa võtta. Selline tegevus peaks olema iga-aastane ning võimaldama vastavalt uutele ja vanadele asjadele asendit kohendada. Kõige loomulikumad on sellised tegevused tavaliselt peale ratta vahetamist või peale suuremat kukkumist. Mõlemad mõjutavad sõitja asendit rattal päris palju.
Edasi olen baasettevalmistuse kotti treeninguid sisse ladunud juba heas tuttavas kohas, Lanzarotel. Kaks ja pool nädalat on tehtud ning kolm ja pool ootab ees. Siit otse siirdun juba LAV-i kus ootab ees 10.04.2016.a. toimuv Ironman South-Africa.
Millele suurem tähelepanu treeningutel läinud on?
See on minu 19. hooaeg triatlonis ja terve selle aja olen ma koos töötanud Jüri Käeniga. Iga aasta on kaasa toonud muutusi ja iga kord, kui on tekkinud mõõn, on Jüri mu sealt ka välja toonud. Seega, treeningutes on pidevad muutused, mis käivad kooskõlas minu vanusega. Suhtleme Jüriga peaaegu iga päev, et treeningplaani vastavalt enesetundele õigeks seada. Olen väga tänulik, et Jüri on viitsinud minuga jännata ja on kannatlikult mulle alati selgeks teinud, mis on õige ja mis vale.
Ironman triatlonis on kõik komponendid olulised ja õnneks ei ole vigastused või haigused mind sundinud ainult ühte osaala spetsiifiliselt arendama. Üritan oma ujumistaset hoida ja ratta- ning jooksutaset oma parimate päevade tasemele või natukene edasi viia.
Mis on planeeritud hooaja avastardiks? Milline näeb välja võistlushooaeg? Kas plaanid ka Eestis võistelda?
Võistlushooaega ei ole ma kaugemale paika pannud, kui esimene start. Peale Ironman South-Africat vaatame seisu üle ja siis otsustame koos treeneriga. Esimeseks eesmärgiks on kindlasti Hawaii Ironmanile kvalifitseerumine. Kõik muu taandub selle ees.
Olen ikka üritanud Eestis võistelda, kuid see ei ole minu jaoks ammu enam prioriteet. Paar aastat tagasi tegin kaasa kõik Eesti võistlused, kus oli võistkonnaga osalemise võimalus. Kokkuvõttes võistlen Eestis sellisel juhul, kui tervis, füüsiline vorm ja võistluse aeg/koht hästi kokku sobivad.
Kuidas hindad oma võimalusi kvalifitseeruda Hawaii IM’le?
Hawaii Ironmanile pole kunagi olnud lihtne kvalifitseeruda. Mul on igal aastal olnud hetki, kus asjad on ebakindlad. Välja arvatud 2012. aasta kui kvalifitseerumiseks vajalikud punktid olid koos juba märtsi lõpuks.
Võtaksin veel selle võimaluse ja tänaksin oma toetajaid: Eesti Kaitsevägi, Rademar, Skinfit, OÜ Telliskivi maja, Euronics, Food Studio, BCS Itera, Neolife, TRI 11 kalipsod, Jooksuekspert, SIS sporditoidud, Torhans aeropudelid, Ceramicspeed keraamilised laagrid, sportimisvõimalused annavad: Sparta ja Tabasalu Spordikeskus ning kummardus ka minu koduklubile 21CC Triatloniklubi!
Markot intervjueeris Martin Meri
Foto: Martin Meri